Informaatikas on ontoloogia teemavaldkonna formaalne mudel, mis määratleb selgelt mõisted, nende omadused ja nendevahelised seosed. See võimaldab inimestel ja masinatel tõlgendada andmeid ühtlaselt ja teha nende põhjal järeldusi. Ontoloogiad on paljude teadmusgraafide, semantiliste otsingusüsteemide ja andmeintegratsiooni projektide aluseks. Näide: tooteontoloogia ütleb, et „elektrijalgratas“ on „jalgratas“ ja sellel on „aku“.
Teadmusinseneeria hõlmab eksperditeadmiste kogumist, korrastamist ja ettevalmistamist nii, et IT-süsteemid saaksid neid kasutada. Algselt keskendus see ekspertsüsteemide reeglitele; tänapäeval on sageli peamine dokumenteerida hajutatud teadmised käsiraamatutest, protsessikirjeldustest ja inimeste peadest, et TI-agendid saaksid nende põhjal usaldusväärselt vastata. See hõlmab selgeid struktuure, ajakohaseid allikaid, määratletud vastutusalasid ja tuvastatud lünkade täitmist.
Semantiline analüüs uurib keele tähendust – mitte ainult seda, millised sõnad esinevad, vaid mida mõeldakse. See hõlmab mitmetähenduslike sõnade õiget tõlgendamist kontekstis (näiteks „pank“ rahaasutuse või kaldana), mõistete vaheliste seoste tuvastamist ja väidete sisu järgi liigitamist. See on aluseks rakendustele nagu klienditagasiside analüüs, küsimustele vastamine või otsingusüsteemid, mis peaksid mõistma ka erinevalt sõnastatud sama tähendusega päringuid.
Struktureeritud andmed järgivad kindlat skeemi selgelt nimetatud väljadega, nagu tabelid, andmebaasid või JSON-objektid, mis sisaldavad üksikasju nagu nimi, hind ja kuupäev. Masinad saavad neid usaldusväärselt lugeda, filtreerida ja töödelda – erinevalt vabast tekstist või piltidest. Veebilehtedel kirjeldab schema.org märgistus näiteks tooteid, sündmusi või KKK-d, et otsingumootorid ja TI-süsteemid mõistaksid sisu üheselt. TI saab struktureeritud andmeid eraldada ka struktureerimata tekstist.
Kognitiivne kaart on algselt psühholoogia termin, mis kirjeldab vaimset kujutist, mille inimesed või loomad oma ümbrusest moodustavad. Juhtimises ja TI-s viitab see ka graafilistele mudelitele, mis näitavad mõisteid sõlmedena ja nende põhjus-tagajärg seoseid kaalutud nooltena, näiteks „hägusad kognitiivsed kaardid“ (fuzzy cognitive maps). Sellised kaardid aitavad struktureerida eksperditeadmisi ja uurida stsenaariume, näiteks kuidas hinnamuutused mõjutavad nõudlust ja laovarusid.
