3D-rekonstruktsioon hõlmab meetodeid, mis arvutavad fotode, video või anduriandmete põhjal objekti või ruumi kolmemõõtmelise mudeli. Tüüpilised lähenemisviisid võrdlevad mitut eri nurkade alt tehtud pilti või analüüsivad laser- ja sügavusandurite sügavusandmeid. Seda kasutatakse mõõdistamisel, muinsuskaitses, meditsiinis, robootikas ja e-kaubanduses – näiteks nutitelefoniga tehtud skannist pööratava 3D-tootemudeli loomiseks.
Masinnägemine on TI valdkond, kus arvutid tõlgendavad pilte ja videot. Tüüpilised ülesanded on objektide tuvastamine ja asukoha määramine, piltidel oleva teksti lugemine ja detailide mõõtmine. Tehnoloogiat kasutatakse näiteks tootmise kvaliteedikontrollis, juhiabisüsteemides, logistikas ja meditsiinilises kuvamises.
Sügavuse hindamine määrab piltide põhjal, kui kaugel on objektid või üksikud pikslid kaamerast. Seda saab teha kahe kaameraga (stereo), sügavusanduritega või närvivõrkude abil isegi ühe foto põhjal (monokulaarne sügavuse hindamine). Seda vajatakse robootikas, juhiabisüsteemides, liitreaalsuses ja ruumide 3D-mudelites.
Kehaasendi hindamine (pose estimation) on arvutinägemise tehnika, mis määrab piltidel või videos inimeste kehaasendi või objektide asukoha ja suuna. Tavaliselt tuvastab mudel võtmepunktid, nagu õlad, küünarnukid ja põlved, ning ühendab need skeletiks. Seda kasutatakse näiteks treeninguid kontrollivates fitnessirakendustes, töökoha ergonoomika analüüsis, spordianalüütikas ja robootikas.
