Mitmeastmeline arutlus (multi-hop reasoning) on TI-süsteemi võime vastata küsimusele mitme järjestikuse järelduse kaudu, sageli kombineerides teavet eri allikatest. Näide: „Millist osakonda juhib projekti X eest vastutav isik?“ nõuab kõigepealt vastutava isiku ja seejärel tema osakonna väljaselgitamist. Sellised küsimused on otsingu- ja RAG-süsteemidele nõudlikud, sest iga vaheetapp tuleb õigesti leida ja siduda.
Otsinguga täiendatud genereerimine (retrieval-augmented generation) ühendab otsingu ja tekstigenereerimise: enne vastamist otsib süsteem teadmiste kogumikust – näiteks käsiraamatutest, reeglitest või KKK-st – asjakohaseid lõike ja annab need keelemudelile kontekstina. Vastus põhineb seega ajakohasel, ettevõttespetsiifilisel sisul, mitte ainult mudeli treeningteadmistel. See vähendab väljamõeldud väiteid, muudab allikad jälgitavaks ja võimaldab värskendusi ilma ümberõppeta.
Küsimustele vastamine (question answering, QA) on loomuliku keele töötluse valdkond, kus süsteem vastab igapäevakeeles esitatud küsimustele otse, selle asemel et tagastada otsingutulemuste loend. Kaasaegsed süsteemid otsivad teadmusbaasist asjakohaseid lõike ja koostavad neist vastuse, ideaalis allikaviitega. Tüüpilised kasutusalad on klienditeenindus, sisemised teadmusbaasid ja kasutusjuhendid – näiteks küsimus töötajate käsiraamatule: „Mitu puhkusepäeva ma esimesel aastal saan?“
LazyGraphRAG on graafipõhise otsingupõhise genereerimise lähenemine, mille esitas Microsoft Research 2024. aastal. Erinevalt GraphRAG-ist ei lase see indekseerimise ajal keelemudelil kokkuvõtteid luua; selle asemel tuvastab see mõisted ja nende koosesinemised klassikalise loomuliku keele töötlusega ning keelemudelit kasutatakse alles päringu ajal. Microsofti sõnul viib see indekseerimiskulud põhilise vektor-RAG-i tasemele. See sobib eriti küsimustele, mis nõuavad ülevaadet suurtest dokumendikogudest.
Mudelite aheldamine tähendab mitme TI-mudeli või TI-sammu ühendamist järjestikku, nii et ühe sammu väljund muutub järgmise sammu sisendiks. Keerulisi ülesandeid saab nõnda jagada hallatavateks alamülesanneteks, mida saab eraldi kontrollida ja parandada. Näide: üks samm võtab kliendipäringu kokku, teine suunab selle õigele osakonnale ja kolmas koostab vastuse.
