Peidetud Markovi mudel (hidden Markov model, HMM) on jadade statistiline mudel, kus tegelikud olekud on peidetud ja neid saab tuletada ainult jälgitavate signaalide põhjal. See kirjeldab tõenäosust, et üks olek järgneb teisele ning et iga olek tekitab teatud vaatluse. HMM-id olid pikka aega kõnetuvastuse ja sõnaliikide märgendamise standard; täna kasutatakse neid endiselt näiteks bioinformaatikas ja aegridade analüüsis.
Jadamodelleerimine hõlmab meetodeid, mis töötlevad ja ennustavad kindlas järjekorras andmeid, kus iga elemendi asukoht loeb. Tüüpilised jadad on tekst, kõnekeel, aegread nagu müük või anduri näidud ning DNA lõigud. Rakendused ulatuvad tõlkest ja tekstigenereerimisest kõnetuvastuse ja müügiprognoosideni. Selleks on kasutatud varjatud Markovi mudeleid ja rekurrentseid võrke; tänapäeval domineerivad keele puhul transformer-mudelid.
Sõnaliigi märgendamine määrab automaatselt lause igale sõnale selle grammatilise kategooria, näiteks nimisõna, tegusõna, omadussõna või eessõna. Kuna paljud sõnad on mitmetähenduslikud (inglise keeles „book“ nimi- või tegusõnana, „light“ omadus- või nimisõnana), võtavad meetodid arvesse lause konteksti. POS-märgendamine on klassikaline eeltöötlussamm süntaksianalüüsil, teabe eraldamisel või õigekirjakontrollis ning seda pakuvad teegid nagu spaCy ja NLTK.
Rekurrentne närvivõrk töötleb andmeid järjest ja annab sisemise oleku igalt sammult järgmisele edasi – omamoodi lühimälu. See sobib selliste jadade jaoks nagu tekst, kõne või aegread, näiteks järgmise sõna või järgmise anduri näidu ennustamiseks. Lihtsad RNN-id unustavad kaugelt tulnud teabe kergesti; variandid nagu LSTM ja GRU leevendavad seda. Keelemudelite puhul on RNN-id suuresti asendunud transformer-mudelitega.
Kõnetuvastus, mida nimetatakse ka ASR-iks (automatic speech recognition), teisendab kõneldud keele automaatselt kirjalikuks tekstiks. Kaasaegsed süsteemid kasutavad suurtel heliülesvõtete hulkadel treenitud närvivõrke ning tulevad aktsentide ja taustamüraga mõistlikult toime. Rakenduste hulka kuuluvad dikteerimine, subtiitrid, hääleassistendid ning koosolekute ja klientide kõnede transkribeerimine. Erialatermineid, pärisnimesid ja halba helikvaliteeti peetakse endiselt sagedasteks veaallikateks.
